Indrek Teder relvaseaduse tõlkeabsurdist: kas „Lase maha!“ või „lase (luba), maha (väljuda)“

Me armastame ja kasutame eesti keelt. Isikutel, kes eesti keelt ei valda, on mõnedel puhkudel vaja kasutada tõlgi abi.

Tõlgid teevad palju ja tänuväärset tööd. Samuti võib aeg – ajalt kohata, (mida ka Postimehe veergudel on teinekord vägagi vaimukalt välja toodud), et just tõlkega võib jõuda tõelisse absurdi.Kui sellisel puhul on tegu näiteks reklaamlausega, ei juhtu tegelikult midagi kohutavat. Ja näiteks „Kavalate sipelgate farm”, võib esile kutsuda lõbusa muheluse. Mõnes muus valdkonnas võivad tagajärjed olla märksa tõsisemad. Teoreetiliselt nii tõsised, et võib küsida, kas tõlke kasutamine ikka on õigustatud. Siinkohal pean silmas Relvaseadust. Täpsemalt, 14.02.2018 Riigikogu poolt vastu võetud „Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust”. Selles seaduses sisalduvad muu hulgas järgmised sätted: „Relvaseaduse paragrahvi 35 lõiked 5 ja 51 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva käitlemist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise eksami. Eksami käigus sooritatakse teooriaeksam ning tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse vastavalt taotletava tulirelva liigile käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktide 1-3 kohaselt. Eksamitulemus kehtib üks aasta eksami sooritamise päevast arvates.

(51) Käesoleva paragrahvi (35)lõikes 5 nimetatud eksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik.”

Leian, et see konkreetne norm (par.35 lg.5-1 teine lause (tõlgi abi kasutamine nõude asemel sooritada eksam eesti keeles) võib olla vastuolus põhiseadusega par.-ga 6 (Eesti riigikeel on eesti keel ) ja par.-ga 3 (Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel).

Pole deklaratiivsed loosungid

Seda põhjusel, et Eesti keele valdamise nõuded seadustes ei ole ega tohi olla pelgalt deklaratiivsed loosungid. Ilma keeleta ei saa eksisteerida ei eesti rahvast ega Eesti riiki. Ja eesti keele tähtsust rõhutab ka põhiseadus. Samuti on oluline, et keel (meie riigis – eesti keel) on ühiskonnas (riigi)võimu olemasolu ja teostamise aluseks ja eelduseks. Kui selles seaduses keele valdamise nõue asendada õigusega kasutada tõlgi abi, siis leian, et see otseselt õõnestab eesti keele tähendust ja rolli ja seeläbi võib viia vastuoluni põhiseadusega. Rõhutan ka, et põhiseaduse preambulas on selgelt fikseeritud eesti keel.

Tulirelva omamise õigus seondub otseselt võimu ja julgeolekuga. See tagab isikule seadusliku enesekaitse võimaluse ja laiemalt kaitseb demokraatiat. (On tuntud tsitaat, et parim kaitse demokraatiale on relvastatud rahvas). Keelenõude devalveerimine ohustab mitte ainult eesti keele rolli ja tähendust, vaid võib ohustada ka julgeolekut.

Relvaseadus peab olema selge ja isikule vahetult arusaadav, mitte pelgalt tõlke vahendusel. Peame meeles pidama, et relva ei tohi suhtuda kergekäeliselt ja selle väär kasutamine on ohtlik. Võimalikul absurdihuumoril ei tohiks siinkohal kohta olla. Kuid võttes laiemalt, siis väär tõlkimine võib olla väga ohtlik. Viitan Jaroslav Hašeki teose “Vahva sõdur Šveiki juhtumised maailmasõja päevil” (lk.564) kus sõdur olles postil hüüdis poola-saksakeelse „ Beze Saissn, beze „schiessen” (täpsemalt) („tulistan”) asemel „scheissen” („situn”)*. Absurdne, aga ei tahaks ju meie relvaseadusele päris selliseid tagajärgi.

*vabandan ebatsensuurse sõna pärast. See on pärit Jaroslav Hašeki teosest.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga